Metsakasti talust ja külast

Metsakasti talust ja külast2015-11-15T20:22:11+00:00

Esimesed teadaolevad andmed Metsakasti piirkonna kohta pärinevad 1716. aastast, kui Vene valitsuse korraldusel kõigis Eestimaa kubermangude mõisates viidi läbi adramaarevisjon. Igas majas märgiti üles seal elavate inimeste nimed ja anus, loomade arv ja tehti adramaa arvestus.

Metsakasti talu kohta leiab täpsemad andmed 1726. aasta revisjonist. Metsakasti talu on märgitud kui Saha mõisa väga suur renditalu. Hilisemal ajal eraldati põhitalust väikesemad talukohad pärijatele ja nii tekkis väike Metsakasti küla, kuhu peale Metsakasti põhitalu kuulusid veel Aaviku, Riiasöödi, Uuesauna, Araka, Lepiku ja Pikapõllu väiketalud.

1901. aastal ostis rentnik Jaan Promm Metsakasti põhitalu, mille suurus oli 48 dessantiini 848 ruutsülda (52) Saha mõisa tolleaegselt omanikult A. C. Von Brevenilt 5000 kuldrubla eest pärisomanduseks. Ränk talutöö väga kivistel põllu- ja heinamaadel, kus kõik külvi ja koristustööd tuli teha peamiselt käsitsi, peale selle raske töö raudkivist hoonete ehitamisel, murdsid visa töörügaja paraku juba 39-aastaselt.

Edasine talu majandamine kestis Jaan Prommi laste ning nende perede toel kuni 1949. aasta sügiseni, mil kõik Metsakasti talumaad võeti riigi omandisse.

1950. aasta aprillis moodustati Viimsi kolhoos.

1951. aastal läks osa endise Metsakasti talu põllu- ja heinamaadest üle Pirita Lillekasvatuse Näidissovhoosi hooldada ning osa kolhoosi poolt hooletusse jäetud kiviseid ja võsastunud heina ja karjamaid jaotati viieks aianduskooperatiiviks mitmesaja aiandus- ja suvilakrundiga.

Nüüdseks on kunagistest taluhoonetest säilinud vaid 1911 ja 1939 aastal ehitatud elumajad.

 

*Andmete eest täname Lehte Tihkanit. Andmed on väljavõte tema pere sugupuu ajaloost ja pärinevad Leo Prommi märkmetest, kes oli EW ajal Iru valla vallakirjutaja.

PS! Kui kellelgi on veel andmeid Metsakasti ajaloo kohta, pilte aianduskooperatiivide loomise ajast, vms, siis palume sellest Metsakasti küla e-posti aadressile (metsakastikyla@gmail.com) märku anda, oleks tore neid ka teiste külaelanikega jagada.